Alustame sellest, et mind avati selleks suveks taas üksikkülastajaile. Jälle palju uusi nägusid tuuakse vaadata, nende sekka ka mõni vana tuttav - ühte polnud juba pea 50 aastat näinud. Alles ta oli minus mõneks nädalaks elamas, ajalehed madratsi asemel külje all. Vist 1962... Kuidas küll aeg lendab!
Puhvetis käib ka rahvast jälle, vestlevad ilmaasjust, saan ka uudiseid kuulda. Eriti suur sagimine oli möödunud nädalavahetusel, kui vee all sõitmise laev Lembit kuivale vinnati. Olevat teine pikast veesligunemisest va jooksva saanud, Kotermann teadis rääkida.
Alguses kästi kõigil uudistajail vinnamise ajaks ära minna, et muidu kukub viimati perutama aga järgmisel päeval mõeldi vist ümber ja lasti ikka rahvas ligi vaatama. Nüüd jääb ta mõneks ajaks mulle otse üleaedseks rannapuhveti külastajate rõõmuks.
Aga mis ma ikka tühja pläran, vaadake parem pilte:
...Või veel parem, tulge ise kaema.
Ikka teie P.V.
No comments:
Post a Comment